Ajalugu

Tüüringi kits on piimakits, kuid mõnedes allikates on toodud ära tüüringi tõug, kui piima- ja lihatüüpi kits. Saksamaal on tüüringi kits teise kategooria ohustatud tõug. Tüüringi kits on aretatud toggenburgi tõust. 1935. aastal kinnitati uus tõug tüüringi kits (Thüringer Waldziege- TWZ), eelnevalt nimetati tõugu mitteametlikult tüüringi toggenburgiks. Aastate pikkuse töö tulemusena saadi täiesti eraldiseisev tõug, mille tunnusteks šokolaaditooni karv ning valge näomask.

Tõuomadused

Sarnaselt toggenburgiga on tüüringi kitsed vastupidavad karmimatele ilmastikutingimustele, nad talub hästi meie käredat talve, on hea tervisega, ja annavad rohkem piima. Samuti on nad tunduvalt rahulikumad ja sõbralikumad kui meie eesti segatõugu või tõuta kitsed. Saavad ise hästi poegimisega hakkama.

Tüüringi tõule omane karva värvus on helepruunist kuni tumepruunini, on ka musti isendeid. Kõiki värve loetakse tõuaretuseks sobivateks. Karv on lühike, kuid mõnikord võib seljal ja jalgadel olla pikemaid karvu. Talvel kasvab loomale tihe aluskarv. Tüüringi tõule on omane valgete märgistega näomask, valged jalad ja sabaümbrus.

Piima annab kits keskmiselt 600-1000 kilogrammi (250 arvestusliku päeva kohta), suvel 4 L päevas. Keskmiselt on piima rasvasisaldus 3,5% ning valgusisaldus 3%. Kitsepiim on väga hea kaltsiumi, fosfori, kaaliumi, vitamiin A, B2 ja B12 allikas.

Paaritamine on piimakitsedele omaselt hooajaline, üks kord aastas. Tõug on hea sigivusega, tavaliselt sünnivad kaksikud, kuid kolmikute sünd ei ole samuti haruldane.

TÜÜRINGI TÕUGU KITSEDE PIIM ON MAHEDAMAITSELINE NING LISAKS NIISAMA JOOMISELE SOBIB HÄSTI KA JUUSTU JA TEISTE PIIMATOODETE VALMISTAMISEKS.

http://www.thueringerwaldziege.de/